dB põnev lugu ulatub 20. sajandi algusesse. Maailm tahtis standardühikut heli erineva valjuse mõõtmiseks. Tööstuse laienedes ja tehnoloogia arenedes tekkis tungiv vajadus mõõta heli järjepidevalt ja sisukalt.
1924. aastal oli lava loodud suure Ameerika elektriinseneri A. H. Taylori esiletõusuks. Tema oli see, kes detsibellide idee välja mõtles. Taylor oli nagu meisterlik mustkunstnik. Ta ammutas inspiratsiooni logaritmilisest skaalast, mis on matemaatika ja füüsika võtmevahend. Ta kohandas seda leidlikult heli mõõtmiseks. See uudne logaritmiline süsteem jäädvustas heli detaile. See võimaldab selle laia ulatust täpsemalt ja paremini hallatavalt esitada.
Taylori dB-skaala oli nagu suur illusioon. See muutis helitehnikat. See pakkus uut viisi heli intensiivsuse väljendamiseks. Ja tegi seda lühidalt ja sisukalt. See avas muusikutele, helitehnikutele ja teadlastele uusi võimalusi. Nad said nüüd helitaset erinevates kohtades seadistada ning teha seda lihtsamalt ja täpsemalt.
Aastate jooksul sai dB-skaalast heli mõõtmise üldkeel. See ületas piire ja ühendas ülemaailmse helifännide ja -professionaalide kogukonna. See on võime tihendada laia helitugevuste vahemikku lühikeseks logaritmiliseks vorminguks. See võimaldas universaalset suhtlust ja koostööd. See oli nagu ühine keel, mis ühendas inimesi igast eluvaldkonnast.