📖 5 min lugemist
Kolm suurepärast elementaarset heli looduses on vihma hääl, tuule kohin ürgses metsas ja välisookeani hääl rannas.
Henry Beston
Heli ja akustika on lummavad. Selles maailmas paistab müra mõistatusliku mõõdikuna silma üks ühik: detsibell (dB). See võib mõõta helitugevust. See tegi sellest mürasaaste mõõtmise nurgakivi. See on võtmetähtsusega ka heliseadmete ja isegi muusikamaailma mõõtmisel.
dB-l on müstiline võlu. Sellel on meie maailmas ka praktilist kasutust. Olge valmis selle maagilise üksuse teekonna lummamiseks.
dB sünd
Detsibelli lummav lugu ulatub 20. sajandi algusesse. Maailm soovis standardset seadet erineva helitugevuse mõõtmiseks. Tööstusharud laienesid. Tehnoloogia arenenud. Seega tekkis tungiv vajadus heli mõõta. Seda tuli teha järjepidevalt ja mõtestatult.
1924. aastal pandi lava ette astuma suurele Ameerika elektriinsenerile AH Taylorile. Temale tuli detsibellide idee. Taylor oli nagu mustkunstnik. Ta ammutas inspiratsiooni logaritmilisest skaalast, mis on matemaatika ja füüsika võtmetööriist. Ta kohandas selle leidlikult heli mõõtmiseks. See uudne logaritmiline süsteem jäädvustas heli üksikasjad. See võimaldab selle tohutut valikut täpsemalt ja paremini hallata.
Taylori detsibellide skaala oli nagu suur illusioon. See muutis helitehnikat. See andis uue viisi heli intensiivsuse väljendamiseks. Ja tegi seda lühidalt ja sisukalt. See avas muusikutele, helitehnikutele ja teadlastele uusi võimalusi. Nüüd said nad määrata helitasemeid erinevates kohtades. Nad saaksid seda lihtsamalt ja täpsemalt teha.
Aastate jooksul sai detsibelli skaala tavaliseks heli mõõtmise keeleks. See ületas piire ja ühendas ülemaailmse helifännide ja -professionaalide kogukonna. See on võime tihendada mitmesuguseid helitugevusi lühikeseks logaritmiliseks vorminguks. See võimaldas universaalset suhtlust ja koostööd. See oli nagu ühine keel, mis ühendas inimesi kõigilt elualadelt.
Detsibeli dekodeerimine ja selle põnev nimetamislugu
Aga mis täpselt on detsibell? See pole inimene ega müütiline olend. Selle asemel on dB mõõtühik. See tuleneb logaritmidest, matemaatikast, mis surub kokku laia helivahemiku. Mõelge sellest kui maagilisest transformatsioonist, mis võimaldab meil helitasemeid tajuda ja võrrelda.
Mõistel "detsibell" on selle nime taga intrigeeriv lugu. AH Taylor oli suurepärane elektriinsener. Ta tutvustas seda uut helimõõtmisühikut esmakordselt 1924. aastal. Ta pidi leidma nime, mis kajastaks skaala olemust. See pidi sobima logaritmilise skaala jaoks.
Eesliide "detsi-" tähendab üht kümnendikku (1/10) rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI). Taylor ühendas selle leidlikult "bel". Nimi anti telefoni leiutaja Alexander Graham Belli auks.
Nimi "bel" tunnustas Belli murrangulist tööd tehnoloogia vallas. Taylor leidis, et see oli sobiv austusavaldus tema uurimistöö päritolu austamisele. Bell, mis on enamiku helimõõtmiste jaoks suur ühik, leiti aga olevat ebapraktiline.
Selle tulemusena otsustas Taylor kasutada detsibelli (dB). See on üks kümnendik bellist ja standardne heli mõõtühik. Nimevahetus oli maagiline. See ühtis ideaalselt skaala logaritmilise olemusega. See muutis heli intensiivsuse esitamise lihtsamaks ilma täpsust kaotamata.
Logaritmide maagia mõistmine
Mõelge logaritmidele kui mustkunstniku loitsule. Need muudavad keerulise matemaatika lihtsateks ja elegantseteks teisendusteks. Detsibellid mõõdavad helide tugevust. Need suruvad skaalasse kokku laia heliintensiivsuse vahemiku. Vahemik ulatub sosistamisest möirgamiseni. Logaritmidel on see ainulaadne omadus. See võimaldab meil kuulda heli nagu meie kõrvad. Need on mittelineaarsed. Need annavad täpsema pildi sellest, mida kuuleme.
Logaritmid teevad oma võlu. Need muudavad detsibellide skaala paljudes valdkondades asendamatuks. See on palju nagu mustkunstniku võlukepp. See hõlmab helitehnikat, telekommunikatsiooni ja keskkonnaanalüüsi. Samuti tervise- ja ohutusnõuded. dB mõõtmine võimaldab meil navigeerida ja helis täpselt ja hõlpsalt mõista.
Heli tugevuse uurimine
Detsibellide üks lummavaid omadusi on nende universaalsus. Me kõik räägime erinevaid keeli ja meil on erinev kultuur. Kuid detsibellide mõõtmised ulatuvad nendest erinevustest kaugemale. Need annavad meile ühise aluse heli mõistmiseks. Muusikud, heliinsenerid ja fännid kogu maailmas kasutavad detsibelle. Nad kasutavad neid suhtlemiseks ja koostööks, moodustades ühise helikeele.
Nüüd, kui oleme dB olemusest aru saanud, asume helilisele seiklusele.
Kas teadsite, et tavalised vestlused on tavaliselt 60–70 dB? Rocki kontserdid võivad ületada 110 dB. See näitab heli intensiivsuse laia valikut. Saate neid mõõta detsibellide abil.
5 rakendust dB tegevuses näitamiseks
Tänapäeva kiire elutempoga maailm kasutab dB mõõtmist paljudes tööstusharudes ja igapäevastes rakendustes. See näitab heli mõistmise ja juhtimise mitmekülgsust ja tähtsust.
1. Tööohutus ja töötervishoid
Valjuhäälsetes töökohtades, nagu ehitusplatsid ja tehased, kaitseb dB mõõtmine töötajate kuulmist.
Kas sa teadsid seda? USA tööohutuse ja töötervishoiu amet (OSHA) kehtestab lubatud kokkupuute piirnormid. Maksimaalne on 85 dB kaheksatunnise töövahetuse puhul. Selle määruse eesmärk on vältida kuulmislangust. Seda põhjustab müra ja see mõjutab miljoneid töötajaid kogu maailmas.
2. Helitehnika ja muusika tootmine
Muusika ja helitehnika valdkonnas on dB suunav kompass. Heliinsenerid kontrollivad hoolikalt helitaset. Nad teevad seda salvestuste, live-esinemiste ja järeltootmise ajal. Seda köitvate helielamuste loomiseks.
Kas sa teadsid seda? Stuudiodes on helitasemed seatud keskmiselt 85-90 dB peale. See tase on mõeldud selge heli andmiseks ilma kuulajaid väsitama.
3. Keskkonnamüra analüüs
Linnades on mürasaaste üha suurem murekoht. dB mõõtmist kasutatakse mürataseme analüüsimiseks ja vähendamiseks. Linnaplaneerijad ja keskkonnakaitsjad kasutavad dB andmeid. Nad kasutavad seda liiklusmüra mõju hindamiseks kodudele. Nad kasutavad seda müra vähendamise plaanide tegemiseks.
Kas sa teadsid seda? Mõnes linnas on isegi müra käsitlevad määrused. Need hoiavad heli teatud tundidel vastuvõetaval tasemel.
4. Tervishoid ja audioloogiline testimine
Audioloogilises testimises on dB mõõtmine ülioluline. See hindab kuulmist ja diagnoosib kuulmislangust.
Kas sa teadsid seda? Kuulmistestid kasutavad dB. Nad leiavad kõige pehmemad helid, mida inimene erinevatel sagedustel kuuleb. Tulemused aitavad audioloogidel määrata õigeid ravimeetodeid. Need on kohandatud individuaalsetele vajadustele.
5. Tarbeelektroonika ja heliseadmed
Nutitelefonidest kodukinosüsteemideni on dB mõõtmine paljudes olmeelektroonikas. Seda kasutatakse heli juhtimiseks.
Kas sa teadsid seda? Helitugevuse regulaatorid kalibreeritakse sageli detsibellides. See võimaldab kasutajatel kohandada heli vastavalt oma eelistustele. See hoiab ära ka võimaliku kuulmiskahjustuse. dB skaala on intrigeeriv. See pole mõeldud ainult heli mõõtmiseks. Seda kasutatakse ka võimsussuhte määramiseks. Näiteks raadiosignaalides, maavärinates ja isegi astronoomias. See mitmekülgsus näitab dB mõõtmise kaugeleulatuvat mõju tänapäeva elus.
Detsibellitasemete kuulmine ja tajumine: vastused levinud küsimustele
Detsibellid (dB) on heli intensiivsuse põnev mõõt ning erinevate tasemete tajumine võib olla üsna valgustav.
Niisiis, kas te kuulete 7 detsibelli?
Kuigi 7 dB on äärmiselt nõrk, on see veidi üle inimese kuulmisläve, mis tavaliselt algab 0 dB-st. See tähendab, et uskumatult vaikses keskkonnas võib suurepärase kuulmisega inimene selle lihtsalt tuvastada. Kui liigute skaala ülespoole, kui vali on 1 detsibell? Üks detsibell on väikseim helitaseme muutus, mida keskmine inimkõrv suudab tuvastada, kuid see on siiski väga pehme.
Kas on okei kuulata 80 detsibelli?
Kokkupuude 80 dB-ga, mis on võrreldav linnaliikluse müraga, on üldiselt ohutu kuni 8 tundi päevas. Pikaajaline kokkupuude võib aga põhjustada kuulmiskahjustusi. Konteksti jaoks, mitu dB on inimese karje? Inimese kisa võib olla vahemikus 80 kuni 105 dB, olenevalt inimese hääle tugevusest ja kaugusest kuulajast.
Kas inimene kuuleb 100 detsibelli?
Jah, 100 dB jääb hästi inimese kuulmisvahemikku ja on võrreldav valju mootorratta või mootorsae müratasemega. Kuigi 100 dB on kindlasti vali, kui kaua on 100 dB ohutu? Kuulmiskahjustuse vältimiseks on soovitatav piirata kokkupuudet 100 dB-ga kuni 15 minutini.
Kas spektri vaiksemas otsas on 40 dB magamiseks liiga vali?
Enamiku inimeste jaoks on 40 dB, mis sarnaneb vaikse raamatukoguga, mugav tase magamiseks. Kergetele magajatele võib see aga häirida. Nüüd pöördume valjemate keskkondade poole: mitu dB on kontsert? Kontsertidel ulatub sageli 110–120 dB, mis muudab kuulmiskaitse oluliseks.
Milline on 90 dB heli?
Üheksakümmend dB on sarnane muruniiduki või mööduva mootorratta helile. See on piisavalt vali, et tekitada pikaajalise kokkupuute korral võimalikku kuulmiskahjustust. Rääkides äärmuslikest tasemetest, kas 300 detsibelli on võimalik? Teoreetiliselt ei. 300 dB on kaugelt üle Maa atmosfääris tekitatava helirõhu taseme.
Kas suudame toota 1100 dB heli?
Absoluutselt mitte. 1100 dB ületab heli tekitamise füüsilised piirid ja oleks katastroofiline. Samamoodi, kas 500 detsibelli on vali? Jällegi on see kaugelt üle mis tahes saavutatava või ellujääva helitaseme.
Tulles tagasi tüüpilisemate kuulmisvahemike juurde, kas inimesed kuulevad 10 dB?
Jah, 10 dB on inimese kuulmisulatuses, kuid väga nõrk, nagu lehtede kohin. Mis on madalaim detsibell, mida inimene kuuleb? Üldiselt on kuulmislävi umbes 0 dB, kuid see võib inimeseti veidi erineda. Kas 10 dB on liiga vali? Enamikul juhtudel ei. 10 dB on väga vaikne ja märkamatu.
Lõpuks, kas iga 10 dB on kaks korda valjem?
Tehniliselt tähendab iga 10 dB kasv heli intensiivsuse kümnekordset suurenemist, kuid tajutavas plaanis on see inimkõrvale kuulda umbes kaks korda valjemini.
Detsibellid on muutnud meie arusaama helist. Nad tegid seda sünnist kuni praktilise kasutamiseni. Las dB ime juhatab meid. See on nii, kui uurime ja võtame omaks meie helimaailma saladused ja ilu. Niisiis, laske dB mõõtmise võlul oma uudishimu sütitada. See kutsub teid kuulama, õppima ja heli sümfooniat nautima.
